Kasutatud kirjandus

• Vaik. J. (2011). Nägemispuudega seotud abivahendid. Meie lapsed. Teatmik puudega laste peredele. Eesti Puuetega Inimeste Koda, Tallinna Sotsiaal- Tervishoiuamet.

• • http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=7&cid=1174&cgid= 
  • http://olemiseilu.wordpress.com/
  • http://www.koeruhk.ee/pages/teenused/rehabilitatsiooniteenused.php

rehabilitatsiooniteenustest

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist. Teenuse käigus koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan, kus hinnatakse isiku toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid keskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Tegeletakse puudega inimeste individuaalse nõustamisega erinevatel teemadel, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut ja kohanemist. Eelduseks on inimese tahe ja aktiivsus rehabiliteerimisprotsessis osalemiseks. Tulemuseks on muutused elukvaliteedis ja iseseisva toimetuleku paranemine.

Sihtgrupid, kellele hooldekeskuses rehabilitatsiooniteenust osutatakse:

• puude raskusastet taotlevatele täiskasvanutele;
• puudega  täiskasvanutele rehabilitatsiooniplaani alusel;
• psüühilise erivajadusega inimestele (vanuses16-aastast kuni vanaduspensionile jäämiseni, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%).

Hooldekeskuses osutatavad rehabilitatsiooniteenused:

1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine ehk rehabilitatsiooniplaani koostamine
Rehabilitatsiooniplaani koostamisel vestleb iga rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist kliendiga eraldi. Vestlused võtavad kokku aega umbes viis tundi. Vajadusel kaasame plaani koostamisse võrgustikuliikmeid ning korraldame lisauuringuid. Rehabilitatsiooniplaani kirjutatakse kliendi enda sõnastatud eesmärk ja meeskonnatööna koostatakse tegevuskava. Tegevuskava koosneb kliendi püstitatud eesmärgi saavutamiseks vajalikest tegevustest ja teenustest. Rehabilitatsiooniteenuste kõrval on tegevuskavas soovitused ja teistest allikatest (haigekassa, omavalitsus, töötukassa jm) rahastatavad teenused.
2. Rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine ja tulemuste hindamine
Rehabilitatsioonispetsialisti poolt kliendi juhendamine tegevuskavas olevate teenuste täitmiseks.
3. Rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine
Kliendi eesmärgi saavutamiseks teeme vajadusel lisahindamise ja täiendame tegevuskava.
4. Füsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupis)
Füsioteraapia eesmärk on kehaliste harjutuste ja asendusravi abil täielikult või osaliselt taastada tugiliikumisaparaadi või organite funktsionaalne võimekus, et inimene saaks paremini hakkama tavalises elu- ja töökeskkonnas. Eesmärgi saavutamiseks kasutavad füsioterapeudid erinevaid meetodeid - nõustamist, liikumisravi, terapeudilist harjutust, individuaalseid harjutusprogramme jms.
5. Tegevusterapeudi teenus (individuaalne ja grupis)
Tegevusterapeudi teenus on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapäevaelus.
6. Psühholoogi teenus (individuaalne, perele ja grupis)
Psühholoogi teenus võib koosneda nii psühholoogilisest nõustamisest, mille eesmärk on rehabilitatsiooniplaanis määratletud eesmärkide saavutamine, peamiselt kliendi psüühilise seisundi ja/või toimetuleku säilitamine või parandamine ning psühhoteraapiast, mille eesmärk on psüühilise seisundi ja/või toimetuleku säilitamine või parandamine vastavalt rehabilitatsiooniplaanis näidatud eesmärgile.
7. Sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne ja perenõustamine)
Sotsiaalnõustamise eesmärk on kliendi toetamine erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Sotsiaalnõustamise kaudu aitab sotsiaaltöötaja kliendil mõista oma olukorda, jõuda otsusele ja leida vajalikke ressursse. Ta teavitab klienti ja tema võrgustikuliikmeid võimalustest ning toetab kliendi sotsiaalsete toimetulekuoskuste arengut.
8. Majutusteenus (sh tasuta hommiku-, lõuna- ja õhtusöök)
Majutusteenust osutame hooldekeskuses. Toad on 1- ja 2-kohalised. Kõrvalabivajaduse korral võimalik hooldusteenus. Hooldekeskus ei kindlusta rehabilitatsiooniteenusel viibijat abi-ja hooldusvahendite ning ravimitega, need peavad kliendil endal kaasas olema. 

Hind: Rehabilitatsiooniteenuse eest tasub Sotsiaalkindlustusamet
 

Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad spetsialistid:

• sotsiaaltöötaja
• arst
• õde
• füsioterapeut
• tegevusterapeut
• psühholoog
• psühhiaater
• logopeed

Mida teha rehabilitatsiooniteenusele saamiseks?

1. Rehabilitatsiooniteenuse saamiseks tuleb täita rehabilitatsiooniteenuse taotlus, mille vorm on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis „Blanketid/rehabilitatsiooniteenuse blanketid” ja Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel rubriigis „Puudega inimesele/sotsiaalteenused puudega inimesele/rehabilitatsioon” ning kõikides pensioniametites. Täidetud taotlus saata posti teel või viia elukohajärgsesse pensioniametisse. Samuti võib taotluse täita pensioniameti klienditeeninduses.

Taotlusele tuleb lisada koopia isikut tõendavast dokumendist. Psüühilise erivajadusega inimesed esitavad lisaks perearsti või eriarsti saatekirja (väljavõte haigusloost või tervisekaardist) rehabilitatsiooniteenusele suunamiseks ning perearsti või eriarsti tõendi somaatiliste haiguste, sh nakkushaiguste, esinemise kohta. Kui taotluse täidab isiku seaduslik esindaja, siis on vaja esitada ka tema esindusõigust tõendava dokumendi koopia. Taotlust ei pea täitma isikud, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenusele ekspertarsti otsusel seoses puude raskusastme määramisega.

2. Suunamiskiri rehabilitatsiooniteenusele saadetakse isikule tähitud kirjana taotluses märgitud aadressil. Koos suunamiskirjaga saadetakse teenuste loetelu, milles on märgitud isikul suunamiskirja väljastamise kuupäeva seisuga rehabilitatsiooniteenuse saamiseks kasutada olevad vabad vahendid ning rehabilitatsiooniteenuse osutajate nimekiri, milles on märgitud iga rehabilitatsiooniasutuse kohta kontaktandmed, osutatavad teenused ja järjekord sihtgruppide kaupa. Inimesel on õigus valida, millisesse rehabilitatsiooniasutusse ta teenusele läheb. Selleks peab ta sobiva asutusega ise ühendust võtma 21 päeva jooksul ja aja kokku leppima.

3. Teenuse osutaja registreerib tema poole pöördunud isiku teenuse järjekorda. Pärast rehabilitatsiooniteenuse osutamist koostab rehabilitatsiooniasutus osutatud teenuste kohta arve. Teenuse saaja (või tema seaduslik esindaja) kinnitab oma allkirjaga, et arves märgitud teenuseid on osutatud.

4. Kui rehabilitatsiooniasutus asub teises vallas või linnas, siis riik kompenseerib sõidukulud rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohta ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohast isiku elukohta nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui vajadusel tema saatjale (abikaasale, isiklikule abistajale või hooldajale), mõlemale maksimaalselt  41,55 eurot  - mis teeb kokku maksimaalselt 83,10 eurot aastas. Sõidukulude hüvitamiseks on vajalik esitada vabas vormis taotlus elukohajärgsele pensioniametile pärast rehabilitatsiooniteenuse saamist.

Taotluses tuleb märkida järgmised andmed:
1) rehabilitatsiooniteenust saanud isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, postiaadress ja telefoninumber,
2) vajadusel rehabilitatsiooniteenust saanud isiku esindaja nimi ja isikukood või sünniaeg, postiaadress ja telefoninumber,
3) Sotsiaalkindlustusameti väljastatud rehabilitatsiooniteenuse suunamiskirja number;
4) arvelduskonto number, kuhu hüvitis kantakse;
5) andmed rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud sõidukulude tekkimise kohta (lähtekoht, sihtkoht, läbitud vahemaa kilomeetrites jm);
6) taotlusele lisatud sõidukulu tõendavate dokumentide loetelu.
Taotlusele lisada sõidukulu tõendavad dokumendid – sõidupiletid, bensiiniostu tšekid, taksoarved vm.
 

Kodunetöö

Aeg iseendaga tegelemiseks

Tihti tunneme, et meie elu on kui kiirteel. Igapäev on kiire ja vahel ununeb ära selle kõige juures, et peaks tegema midagi enda jaoks kas istuma pargis või lihtsalt minna juuksurisse, puhkama või teha trenni. Mida kiirem on õppimine ja tööl käimine seda rohkem tuleb mõelda endale, et oleks jaksu edasi tegutseda, meist pole kasu kui oleme ülekurnatud ja ei jaksa midagi teha. Kui meile anti ülesanne võtta aeg iseendale siis mõtlesin mida võiks teha selle ühe päevaga. Millegipärast tundus, et see on teistest päevadest erilisem, kuid tegelikult oli see erilisem selle poolest, et ma polnud ammu puhanud. Ning igapäev oli meeles vaid see mis on veel vaja ära teha. Kuid tegelikult kus põleb? Mõtlesin enda plaanid ümber ning planeerisin kiiremad tegemised nädala algusesse, et teha endale üks mõnus puhkepäev.

Minul on tihti nii, et head asjad tulevad minu juurde ise. Juba eelneval päeval helistas minu sõbranna ja arvas, et järgmine päev oleks tore kui saaksime grillima hakata. Päeval käisime sõbrannaga kohvikus Pagaripoisid söömas ja oli mõnus juttu ajada. Õnneks vedas ka ilmaga ja saime päeval pargis jalutamas käija. Õhtul kutsusime teised sõbrad/ sõbrannad  ka kokku ja tegime grillimiseõhtu. Mõnus õhtu oli koos sõpradega grilli ääres, hea seltskond, muusika just täpselt see mida vaja oli. Õppejõud võiks tihedamini anda selliseid ülesandeid mis üliõpilasi rõõmustaks ja samas saab endale midagi head teha.

Õpiobjektid

Essee filmi põhjal

Ülesanne 5
Vaata!  Missugune sõnum on selles filmis Sinu jaoks? 

Film näitab milliseid ohtikke olukordi me ise võime elus tekitada. Kui harrastatakse erinevaid spordialasid siis ei mõelda sellele, et mida võib juhtuda. Riskide ja tagajärgede peale mõeldakse siis kui need juba käes on. Kui midagi tõsist juhtub siis inimene on sõltuv ja vajab teiste inimeste abi ja tuge. Elustiil mis ennem oli igapäev sama muutub selliseks millest on raske välja tulla.

Video sõnum annab edasi selle, et ükskõik mis olukorras me ka poleks loeb tahtejõud soovitud asju edasi teha. Kui inimene leiab motivatsiooni ja lähedased toetavad teda ning on olemas õiged abivahendid ja spetsialistid siis on võimalik saavutada seda mida oled eluaeg teha tahtnud. Antud videos on näha lähedaste tuge mis pakub tuge edasi püüelda oma soovide poole. Peab olema võitlus tahet antud olukorrast välja tulemiseks muuta elu paremaks.

Probleemiks võib olla teinekord inimeste hulljulgus ja riskimine. Kuid igapäevaselt ei saa elada nii, et ei teeks selliseid asju mida väga teha meeldib. Pole võimalik elada elu täisväärtuslikult, kui inimene elab ,, vati sees“ ja kardab koguaeg, et temaga võib midagi juhtuda.

Kui sellises olukorras poleks õigeid abivahendeid ja spetsialiste siis võibolla jääks see inimene eluks ajaks ratastooli. Rehabilitatsioonteenused võivad muuta inimese elu igaveseks, kui on õigel hetkel abi osutatud.

Minu arvates julgustab see inimene paljusid teisi inimesi, kellel on juhtunud õnnetused mis võivad viia ratastooli. Video näitab kui palju võib ühes mehes tahtejõudu ja kangekaelsust olla, et jätkata enda elus hobisid. Alguses vaadates on šhokeeriv, kuid tegelikult on selliseid juhtumeid päris palju kui hüpatakse vette või jäädakse auto alla.

Video on väga mõtlema panev ning õpetlik, et elus tuleb kõike nautida. 

õppekäigud

Lilleküla turvakeskus

6 märts.

3- 18 aastased lapsed võivad tulla või viiakse turvakodusse. 80-100 last käib aastas läbi. Õpetajateks on naine ja mees, et luua peremudelit. Sinna tulevad lapsed kelle vanemad satuvad raskustesse, hulkurid või kelle vanemad on jäänud raskelt haigeks. Lapsed võivad olla turvakodus kaks kuud, siis peavad nad minema tagasi enda koju. Koolis käivad lapsed koos saatjaga, kes nad kooli viib ning peale kooli turvakodusse tagasi viib. Turvakodusse viiakse ka need lapsed kellega kodus vanemad ise hakkama ei saa. 

! Ükskõik kui halb lapsevanem poleks, ei tohi seda lapsele öelda. Lapsevanemas tuleb näha head. 

                                                                     

Nõmme laste ja noorte turvakeskus

Turvakeskusesse satuvad narkosõltlased või noored kes koolis ei käi. Ühte osakonda ei panda kokku narkosõltlasi ega kanepi proovijaid. Samuti võivad turvakodus olla lapsed, kellega vanemad ei tule enam toime. Last üksi rehabiliteerida on võimatu, lapsevanem peab ka osalema. Lapsi motiveeritakse punktidega * käitumist hinnatakse *hoolsust * hügieen. Punkte on vaja selleks, et väljuda majast. Saab minna sotsiaalpedagoogiga koos. Sotiaalprogrammis on lapsed 10 kuud samas koolis. Lastele märki külge ei jää, kui nad seal koolis käivad, ei taheta noorte elu ära rikkuda. Laps käib enda koolis eksameid tegemas ja hinded pannakse selles koolis tunnistusele, kus laps ennem käis. Kliente karistatakse õue mitte laskmisega, telekat ei või vaadata, viiakse kartsa või järele mõtlemise ruumi.  

Teenindatakse ainult tallinna linna lapsi. Tavaliselt on lastekodude lapsed turvakeskuses kauem. Lapsi viiakse politseist turvakodusse. Põgeneda püütakse iga kuu, kuid vähestel kordadel õnnestub põgeneda. Hüpatakse üle aia, ei tulda kodu külastuselt tagasi. Eksamite aegadel käivad lapsed enda koolis, kuid kodustes tingimustes jäädakse jälle sõltuvusse ning ei tulda enam turvakodusse tagasi. 

Adeli Rahvusvaheline Rehabilitatsioonikeskus

Adeli Rahvusvahelises Rehabilitatsioonikeskuses pakutakse  tõenduspõhist  ja kompleksset  taastusravi  ja rehabilitatsiooniprogramme insuldi, pea-ja seljaajutraumade järgselt, Sclerosis multiplex ja Parkinsoni haigetele, ortopeediliste probleemide esinemisel, PCI  diagnoosiga lastele, kõne  arenguhäire ja käitumishäiretega  lastele.

Aastas saab  meie keskusest abi  ligi 2000 klienti / patsienti, kellest 60% on lapsed ja noorukid;  50%  kõne-  ja 50% liikumisprobleemidega.

Rehabilitatsioonikeskuses on nii ambulatoorne kui statsionaarne osakond.

Asutuse  üheks  prioriteediks on tervise edendamine  toetamaks imikute psühhomotoorset arengut  ja täiskasvanute elukvaliteeti  (tervislikud eluviisid, liikumisharjumuste kujundamine, valuravi).

Eesmärgiks on pakkuda klientidele terviklikku rehabilitatsiooni- ja/või taastusarsti  teenust. Selle juurde kuulub ka abivahendite vajaduse hindamine, nõustamine ja müük.

Astangu 

Rehabilitatsioonimeeskonna ülesanneteks on:

• õppijakandidaadi esmane hindamine ja soovituste andmine
• õppijate toetamine õppeprotsessis eesmärgiga parendada nende töö- ja tegevusvõimet ning suurendada iseseisvat toimetulekut
• rehabilitatsiooniteenuse osutamine

Meie meeskond töötab lähtudes kliendi vajadusest ja eesmärkidest kas individuaalselt, grupiga või toetab õppijat tundides ja õpilaskodus.
Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad logopeed, psühhiaater, psühholoogid, loovterapeudid, sotsiaaltöötajad, tegevusterapeudid, füsioterapeudid, tegevusjuhendajad ja sotsiaalhooldajad.

Õppetööd toetav rehabilitatsioon

Õppetöös toetab rehabilitatsioonimeeskond õppijaid eesmärgiga suurendada töö- ja tegevusvõimet ning suurendada iseseisvat toimetulekut.

Toe pakkumisel lähtutakse õppija vajadusest ja eesmärkidest. Õppijaga tehakse tööd kas individuaalselt, grupis või toetatakse teda tundides ja õpilaskodus.

Rehabilitatsioonimeeskond ja tugiteenused

Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad logopeed, psühhiaater, psühholoogid, loovterapeudid, sotsiaaltöötajad, tegevusterapeudid, füsioterapeudid, tegevusjuhendajad ja sotsiaalhooldajad.

Sotsiaalnõustamise eesmärk on õppijate toetamine erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Sotsiaalnõustamise kaudu aitab sotsiaaltöötaja õppijal mõista oma olukorda, jõuda otsusele ja leida vajalikke ressursse. Ta teavitab õppijat ja tema võrgustikuliikmeid võimalustest ning toetab kliendi sotsiaalsete toimetulekuoskuste arengut.

Füsioteraapia eesmärk on läbi kehaliste harjutuste ja asendravi täielikult või osaliselt taastada tugiliikumisaparaadi või organite funktsionaalne võimekus, et inimene saaks paremini integreeruda normaalsesse elu- ja töökeskkonda. Füsioterapeudid kasutavad eesmärgi saavutamiseks erinevaid meetodeid – nõustamine, liikumisravi, terapeutiline harjutus, vesiravi, individuaalse harjutusprogrammi koostamine.

Tegevusteraapia eesmärk on aidata inimesel tegevuslikest piirangutest hoolimata leida võimalusi ja vahendeid enese eest hoolitsemiseks, tööks ja vaba aja sisustamiseks. Tegevusteraapia on suunatud õppija iseseisvuse suurendamisele igapäevaelus. Tegevusterapeudi pädevus on ka abivahendite vajaduse väljaselgitamine ja kasutamisõpetus.

Kõnerehabilitatsiooni eesmärk on õppija kõne seisundi säilitamine ja/või parandamine, et tagada võimetekohane toimetulek igapäevase suhtluse, õppimise ja tööga. Logopeed tegeleb kõne seisundi hindamise, nõustamise ja kõnerehabilitatsiooniga.

Psühholoogilise nõustamise eesmärk on toetada kliendi potentsiaali ja valmisolekut töötamiseks, õppeks või ümberõppeks ning võimalikult iseseisvat toimetulekut. Eesmärgi saavutamiseks kasutavad psühholoogid individuaalset, pere või grupi nõustamist, suhtlemistreeningud, psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni.

Psühhoteraapia on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid. Teraapia võib olla individuaal-, paari-, grupi- ja pereteraapia. Psühhiaater tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnoosimise ja raviga.

Eripedagoogilise nõustamise/töö eesmärk on analüüsida inimese arengulist või hariduslikku edasijõudmist, nõustada klienti ja tema võrgustikku puudest, hälbest või haigusest tingitud hariduslike erivajaduste ja hariduse saamist võimaldavate meetodite osas. Eripedagoogi töö alla kuulub ka töö autistidega ja teiste suhtlemise, käitumise ja kõne iseärasustega klientidega.

Töö saviväljal ehk saviteraapia eesmärk on saada keha kaudu kogemusi ning siduda need koos mälestustega juba kogetud sündmustest ja tunnetest terviklikumaks teadasaamiseks enese kohta. Seda meetodit kasutatakse pingevaba ning eluterve enesetunnetuse ja suhtlemise toetamiseks.

Muusikateraapia on muusika sihipärane kasutamine koolitatud muusikaterapeudi poolt, et soodustada inimese emotsionaalset, kognitiivset, füüsilist ja sotsiaalset arengut. See on muusikaline protsess terapeudi ja kliendi vahel, mille kaudu luuakse muusikaline suhe ning edaspidi soodustatakse muutusi ja arengut. Ühe vahendina kasutab muusikaterapeut oma töös vibroakustilist teraapiat.

Harjutus.

Mõtte-rännak Eesmärk:  Lõdvestuda ja arendada fantaasiat Lähme teiega koos ühele mõtte-rännakule. Pane silmad kinni  ja proovi olla nii, et sul oleks mugav.  Alustame oma rännakut.  Mida kõike me oma rännakul näeme. Oi, aga mis seal on? Kas te kuulete?  (vaikne sulin). Lähme lähemale. (Sulin läheb valjemaks).  Jõudsime kose juurde. ( Veega sulistada). Milline   võimas kosk, imetleme koos seda natuke. Kuid jalutame nüüd edasi, rahulikult. Päike paistab, tunne kuidas päike soojendab. Jõudsime metsa.  Kuula, kuidas puud sahisevad (sahistada lehtedega). Metsas tuleb vaikselt olla, sest see on paljude loomade kodu. Ei tohi prahti maha loopida ega hoolimatult lilli ega rohtu maha tallata või puudelt oksi murda. Mets on koht, kus võib käia rahu ja vaikust nautimas. Pikutame koos siia murule ja naudime  metsa. Kuula metsakohinat. (sahistada lehtedega). Järsku langeb üks piisk  ja teine. Vihma hakkab sadama. (teha kätega vihmasadu). Tõuseme püsti ja jalutame vaikselt tagasi. Vihma sajab aga pole hullu. See on soe suvevihm.  Vihm puhastab ja pärast vihma on õhk värske. Näed, jäigi vihm järele.   Päike tuleb jälle välja ja soojendab. Jalutame nüüd tagasi oma mõtterännakult, tagasi siia loengusse. Võid  silmad avada

Artikkel

Mida hakata peale autistiga, keda mitte keegi ei taha?

Jonathan on 19-aastane sügava liitpuudega, kõnetu, vaimu- ja kuulmispuudega autist. Kevadel lõpetas ta Maarja kooli, kus ta oli ka kolm lubatud lisa-aastat. Paar ööd nädalas elas ta kooli internaadis, mis võimaldas emal käia poole kohaga (Pärnus) tööl, et pere ära elatada.

Jonathan on ettearvamatu, ei adu oma tegude tagajärgi ega mõista tavainimeste maailmas kehtivaid reegleid. Jonathani emal Piretil on aastaid kestnud ülekoormusest tekkinud terviseprobleemid, osaline töövõimetus, ka perest lahku läinud isa tervis on kokku kukkunud, Jonathani vanem õde õpib ülikoolis, selle kõrval tuleb tal äraelamiseks poole kohaga tööl käia, kuid temagi tervisega on muresid seoses lapsepõlves kogetud koormusega venna hoidmisel.

Aga nüüd selgub, et ülikeerulised kooliaastad olid Jonathani pere jaoks kui paradiis.

Kui Jonathan sai 18-aastaseks, pani ema ta erihooldekodu järjekorda, kuid keegi ei tea, millal ja kus koht võiks vabaneda. Rehabilitatsiooniplaanis on poisil mõistagi kirjas, et ta vajab pidevat järelevalvet, ööpäevaringset hooldust.

Kooli lõpetamise järel sai Jonathan võimaluse käia kolmel päeval nädalas Maarja tugikeskuses ja ööbida kaks ööd Lehe tänava toetatud elamise grupis, et Piret saaks jätkata töötamist, kuid ühel ilusal oktoobripäeval öeldi koht päevapealt üles: Jonathan ei sobivat sinna, kuna häirib teisi kliente, sest toetatud elamine on mõeldud küll intellektipuudega, kuid paremas seisundis noortele. Ema teavitati Jonathani käitumise halvenemisest – tüüpilisel autistil on see keskkonnavahetuse tõttu ootuspärane reaktsioon.

Kohtu kaudu kinni

Tugikeskuse spetsialistid pakkusid, et Jonathani jaoks oleks nüüd õige taotleda kohtu kaudu saatmist kinnisele ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Sellel oleks kaks head külge:

• teenusele saaks kohe, st väljaspool järjekorda kohtumääruse väljastamise järel;
• teenuse eest tasuks riik, kuna perel maksevõimet ei ole.

Tõepoolest, Piretil pole raha, et osta Jonathanile koht erihooldekodu tavalises osakonnas. Selleks oleks tarvis lisaks poja pensionile maksta 400 (tavalises erihooldekodus) kuni 1000 eurot (näiteks intervallhooldusel Haraka kodus) kuus.

Tartu linnal ei ole pakkuda ka Jonathanile sobivat päevakeskust ega nädalahoidu, kus tagataks tema jaoks vajalik juhendamise ja järelevalve tase – omavalitsused ju ei osuta erihoolekandeteenuseid, mida pakub seaduse järgi riik. Linnas tegutseb SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, kus on dementsete eakate päevahoid, mis aga vaimupuudega autisti erivajadustele ei vasta.

Piret oli kuulnud, et üldjuhul saadetakse kohtumäärusega teenusele suunatud Valklasse. See hirmutas teda, sest Valkla on Tartust kaugel ja tekib küsimus, kuidas ta saab poega vaatamas käia. Ta võttis Jonathani ja sõitis Erastverre, kus pidi samuti olema kinnine osakond. Erastvere asub Tartule lähemal ja on kuuldavasti mõistlik koht. Juhataja ütles aga Jonathani nähes ausalt välja, et niisugune „endassetõmbunud ullike” ei sobi sealsete agressiivsete vaimuhaigete hulka. Hooldeasutusel oleks väga raske tagada talle turvalisust, rääkimata elementaarsest heaolust.

Lahendust ei olegi

Piret kuulis sotsiaaltöötajalt, et ka Tartu linn ei pea kohtu kaudu hooldusele saatmist õigeks ja on nõus võtma enda kanda hooldekodu kuutasu seniks, kuni Jonathani riiklik järjekord on kätte jõudnud. Sotsosakond võttis ühendust sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajaga, kes pakkus välja, et Saaremaal asuvas Sõmeru kodus on oma rahaga tulijaile koht olemas ja kuuldavasti on seal autiste ennegi nähtud. Piret helistas Sõmerusse ja teda kutsuti lahkesti vaatama. Paar päeva hiljem tuli aga Sõmerust uus kõne, mis paiskas Pireti lootused taas pea peale: kõnetu ja käitumishäiretega autist on nende jaoks siiski liiga raske ning nad ei suuda teda hooldada. Juhtumikorraldaja järgmine pakkumine on saada kaubale Karula koduga. Kui seegi ei peaks õnnestuma, siis proovida ikkagi Valklat, kuid algatuseks kohaliku omavalitsuse raha eest tavalist osakonda.

„Nagu reisija rongijaamas, kohver käe otsas. Aga Jonathan ei ole pagas, mida saab lihtsalt mõnesse hoiuruumi anda. Tegemist on inimese ja tema eluga,” lausub Piret.

Ta kardab, et autistist poja vaimne tervis käiks ebasobivasse keskkonda sattumise järel viimseni alla ning see tähendaks, et kogu raske töö, mis on pikkade aastate jooksul tehtud omaste tervise hinnaga ja käsikäes kooliga, lihtsalt hävineks.

Tiina Kangro
november 2013

Rehabilitatsiooniteenus

Rehabilitatsioon ja rehabilitatsiooniteenusega seonduv asjaajamine võib lapsevanemale tunduda          keeruline ja probleemiderohke. Rehabilitatsiooniteenus võib lapsele olla väga vajalik, sellega saab pakkuda mitmekülgsetabi ka peredele- erinevate nõustamiste, teraapiate ja üksikteenustena.

Rehabilitatsiooniteenus on riiklik sotsiaalteenus, mille laiemaks eesmärgiks on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Puudega laste puhul on üldiseks eesmärgiks seatud lapse arengu ja hariduse omandamise toetamine.

Rehabilitatsiooniteenuse raames koostatakse lapsele rehabilitatsiooniplaan, osutatakse erinevaid teenuseid, nõustatakse ja juhendatakse perekonda, õpetajat jne.

Rehabilitatsiooniteenused

Rehabilitatsiooniteenuse  raames osutavad teenuseid kõik meeskonna liikmed (välja arvatud arst ja õde) sotsiaaltöötaja, psühholoog, tegevusterapeut (sh. muusika- või loovterapeut), füsioterapeut, logopeed, eripedagoog. Vastavalt lapse vajadusele osutatakse teenuseid kas individuaalselt lapsele, aga vajadusel ka perele või grupile. Kõik rehabilitatsiooniteenused peavad olema fikseeritud rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas, kui mingil põhjusel on vajalik teenus jäänud märkamata, või on lapse vajadused muutunud, siis on võimalik tegevuskava täiendada. 

Kõikide laste vajadused on erinevad, seetõttu arutatakse põhjalikult läbi, millised rehabilitatsiooniteenused on vajalikud. Näiteid rehabilitatsiooniteenustest:

• sotsiaaltöötaja teenused: nõustamine erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks (sotsiaaltoetuste ja- teenuste taotlemine, informatsioon ühingute jm kohta);
• psühholoogi teenused: nõustamine ja teraapia psühholoogiliste probleemide korral (stress, läbipõlemine, lapse lasteaeda, kooli minekul, lapsevanema naasmiseks tööle, elumuutustega toimetulek jm);
• tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenused: toimetulekuõpe igapäevatoimingutes, keskkonnaga kohanemine, mängulised ja käelised tegevused erinevate teraapiavahenditega (muusikariistad, kunstivahendid), samuti ratsutamisteraapia, abivahendi soovitamine ja kasutamine õpetamine jm;
• füsioterapeudi teenused: soovitused liikumis- või tööasendite osas, koduste harjutuskavade koostamine, abivehendi soovitamine ja kasutama õpetamine jm;
• eripedagoogi teenused: nõustamine haridusküsimustes (nt õppe kohandamine), õpioskuste kujundamine, igapäevaelu toimingute õpetamine, nägemispuudega inimestele liikumis- ja punktkirjaõpetus jm;
• logopeedi teenused: kõne- ja suhtlemisoskuse kujundamine, kõnega seotud abivahendite kasutama õpetamine jm.